Talvediisel

Eestis diislikütusele esitatavaid kvaliteedinõudeid reguleeriv standard sätestab, et suvisel perioodil on lubatud Eestis müüa suvist diislikütust hangumispunktiga vähemalt -5°C. 1. detsembrist alates tuleb müüa aga talvist diislikütust hangumispunktiga vähemalt -26°C ja hägustumispunktiga -16°C. Samas lubab Vedelkütuseseadus Eestis müüa talvisel perioodil ka suvist diislikütust, kui see on tarbijale arusaadavalt tähistatud.

Näitajaks, millega iseloomustatakse diislikütuse võimet külmale vastu pidada, on hägustumispunkt ehk temperatuur, mille juures tekivad kütuses esimesed parafiinikristallid. Teiseks sarnaseks näitajaks on hangumispunkt - temperatuur, mille juures on parafiinikristalle nii palju, et need ummistavad sõiduki kütusefiltrid.

Parafiinisisaldus diislikütuses on siiski oluline, sest see tõstab tsetaanarvu. Kuna suvises diislikütuses on parafiine rohkem, siis on suvise diislikütuse tihedus kõrgem. Talvine diislikütus küll ei hangu külmadel temperatuuridel, kuid tema tihedus on veidi madalam ja voolavus madalatel temparatuuridel parem. Ekspluatatsiooniliselt ei ole kliendil võimalik talvel hanguma hakanud suvist diislikütust "parandada", tankides juurde talvist diislikütust, kuna talvine diislikütus ei ole võimeline juba moodustunud parafiinihelbekesi lahustama.

Tsetaaniindeks ja tsetaanarv iseloomustavad diislikütuse isesüttivust ja võimet ühtlaselt põleda. Tsetaaniindeks määratakse arvutuslikult, tsetaanarv määratakse katsemeetodil. Madala tsetaanarvu puhul toimub kütuse hiline isesüttimine ja kiire põlemine (iseloomustab mootori "kloppimine"). Kõrge tsetaanarvu puhul kütus süttib kiiresti ja põleb pihusti otsa juures segunemata korralikult õhuga (iseloomustab mootori "suitsemine").